Päikesepaneeli väljundvõimsus on üks esimesi spetsifikatsioone, mida ostjad fotogalvaaniliste moodulite võrdlemisel vaatavad. Päikesepaneelile trükitud võimsus esindab aga pigem selle nimivõimsust standardsetes katsetingimustes, mitte täpset elektrikogust, mida see kogu päeva jooksul toodab.
Päikesepaneelide väljundi taga olevate tegurite mõistmine võib aidata ostjatel PV-süsteemi projekteerimisel või ostmisel teha paremaid otsuseid.
Mida tähendab päikesepaneeli võimsus?
Päikesepaneelide võimsust väljendatakse üldiselt vattides (W).
Näiteks 100 W päikesepaneelil on määratud katsetingimustes maksimaalne nimivõimsus 100 vatti. Samamoodi esindavad 400W, 500W ja 600W moodulid erinevaid nimivõimsuse klasse.
PV-elemendid muudavad päikesevalguse fotogalvaanilise efekti kaudu elektriks. Mitu elementi ühendatakse kokku, et moodustada moodul, samas kui mitu moodulit saab ühendada suurema päikesepatarei massiivi loomiseks.
Seetõttu on nimivõimsus kasulik moodulite võrdlemiseks, kuid seda ei tohiks tõlgendada garanteeritud pideva väljundina.
Päikese kiirgus
Paneelile jõudev päikesevalguse hulk on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab tegelikku väljundit.
Rohkem saadaolevat päikesekiirgust annab üldiselt fotogalvaanilistele elementidele rohkem energiat elektrienergiaks muundamiseks. Pilvkate, atmosfääritingimused, varjutus ja päikese asukoht võivad kõik muuta mooduli poolt vastuvõetava kiirguse hulka.
Seetõttu võib päikesepaneel erinevatel kellaaegadel ja erinevatel ilmastikutingimustel toota erinevas koguses elektrit.
Temperatuur
Temperatuur mõjutab ka fotogalvaanilist jõudlust.
Päikesepatareid töötavad üldiselt tõhusamalt madalamatel temperatuuridel, samas kui kõrgem temperatuur võib vähendada pinget ja seega mõjutada väljundvõimsust.
See on eriti oluline piirkondades, kus on tugev päikesevalgus ja kõrge ümbritseva õhu temperatuur. Suurepärase päikesekiirgusega asukohas võib mooduli töötemperatuuri tõustes siiski esineda väljundkadusid.
Sel põhjusel on mooduli temperatuurikoefitsiendid kasulikud spetsifikatsioonid päikesepaneelide hindamisel erinevate kliimatingimuste jaoks.
Varjutus
Isegi osaline varjutus võib mõjutada päikesepaneelide energiatootmist.
Seetõttu tuleks süsteemi planeerimisel arvestada puid, hooneid, poste, katuseseadmeid ja muid takistusi.
Varjutuse mõju sõltub süsteemi arhitektuurist ja mooduli konfiguratsioonist. Sellised tehnoloogiad nagu mooduli-taseme jõuelektroonika võivad samuti mõjutada seda, kuidas varjutus massiivi mõjutab.
Paneeli suund ja kalle
Päikesepaneeli suund ja nurk määravad, kui palju päikesevalgust selle pinnale jõuab.
Optimaalne suund ja kalle sõltuvad geograafilisest asukohast ja projekti ülesehitusest. USA energeetikaministeerium märgib, et kinnituskonstruktsioonid on projekteeritud vastavalt sellistele teguritele nagu kohalik laiuskraad, orientatsioon ja elektrikoormuse nõuded.
Kehv positsioneerimine võib vähendada mooduli poolt hõivatud päikesevalguse hulka isegi siis, kui paneelil endal on suur nimivõimsus.
Päikesepaneelide efektiivsus
Tõhusus kirjeldab, kui tõhusalt muudab päikesepatarei sissetuleva päikeseenergia elektrienergiaks.
Suurema-tõhususega moodul võib võrreldavate tingimuste korral toota rohkem võimsust antud paigaldusalast. See võib olla eriti kasulik, kui katusel või maapinnal on vähe ruumi.
Kuid tõhusust ei tohiks käsitleda eraldi mooduli mõõtmetest, võimsusest, temperatuurinäitajatest ja süsteemi konstruktsioonist.
Paneeli tehnoloogia
Fotogalvaanilise tehnoloogia tüüp mõjutab ka mooduli jõudlust.
Levinud kristallilise{0}}räni valikud hõlmavad monokristallilisi päikesepaneele ja N-tüüpi TOPCon päikesepaneele. Bifacial moodulid toovad kaasa veel ühe disainilahenduse, kuna need võivad sobivates paigaldustingimustes koguda valgust nii tagant kui ka eest.
Tõelise{0}}maailma väljundi mõistmine
Tegelikku päikeseenergia tootmist mõjutavad mitmed tegurid, mitte üks spetsifikatsioon.
Kuumus, mustus, varjutus ja muud keskkonnatingimused võivad vähendada kogutud energiat võrreldes labori- või standardkatsetingimustega.
Seetõttu peaksid ostjad 400 W, 500 W või 600 W päikesepaneeli võrdlemisel vaatama kaugemale võimsusest ning arvestama kogu süsteemi disaini ja eeldatava töökeskkonnaga.